Kui kellelegi hakkasid pesupulgad väga meeldima, siis vaadake, milliseid pesupulki on veel olemas ja millised pesupulgad on olnud meie esivanematel.....vast.
Üks päev tuli mul meelde, et sügisel kui kuuri koristasime, õigemini mu mees koristas, siis leidis ta ühe vana suusa. Nüüd tundsin, et täpselt õige aeg on see korda teha! Suusk on väärikalt kõveraks juba ennast painutanud, aga minu pärast võib ta ka selline olla! :)
Suuski on Eestis tuntud ilmselt juba aastasadu, suuremad saavutused suusaspordi vallas on aga pärit viimastest aastakümnetest. Esimesed kirjalikud ülestähendused suusatamisest pärinevad XVII sajandi lõpust, mil Viru-Jaagupi pastor Christian Kelch kirjutas oma kroonikas, et eesti jahimehed kasutasid metsas liikumiseks süllapikkusi suuski, kuid seoses jahikeeluga suuskade kasutamine vähenes.
Eesti suusaspordi sünd
Esimene suusavõistlus Eestimaal toimus 1912. aastal Tartus. Enne I maailmasõda korraldati “suuskadel jooksmise” võistlusi ka Viljandis.
Esimeste suuremate võistlusteni jõuti aga alles 1921. aastal.
Võistlusteks valmistatud rajad asusid võimalikult siledal lauskmaal ja distantside pikkus kõikus 100 meetrist 25 kilomeetrini. Esialgu olid populaarseimad distantsid 1500 m ja 5 km.
Väikeseks võrdluseks võib tuua võitjate ajad 1921. a esimestelt suusavõistlustelt: meeste 1500 m 9.56,4, naiste 1500 m 10.52 ja meeste 5 km 32.58,3.
Eesti suusaspordi üks pioneere oli 3. oktoobril 1900 Viljandimaal sündinud Theodor Andresson, kes tuli aastatel 1923-1931 kuus korda murdmaasuusatamise Eesti meistriks, võitis hulgaliselt muid võistlusi ja oli lisaks ka üks Eesti esimesi suusahüppajaid.
Meistritiitleid oleks kindlasti rohkemgi kogunenud, kui vaid lund oleks jätkunud ja kui mees poleks aastail 1922-1925 olnud Saksamaal omandamas kehakultuurialast kõrgharidust.
Andressonist sai üks Eesti esimesi eriharidusega kehalise kasvatuse õpetajaid. Saksamaalt naasnuna leidis ta endale uueks töö- ja elukohaks Rakvere.
1926. aastal peeti Rakveres Vallikraavi tänava tagusel väljal viiendad Eesti meistrivõistlused suusatamises.
Mehed sõitsid 1, 5 ja 25 km ning naised 3 km.
Kõik distantsid sõideti samal päeval.
Theodor Andresson võitis kaks lühemat distantsi ja seda suhteliselt suure ülekaaluga.
Naiste sõidus jätsid Rakvere Kalevi suusaneiud Peterson, Nurkse ja Meisner kõik medalid kodulinna.
Theodor Andressoni ülekaalust suusaradadel annab tunnistust seegi, et 25 km distantsil Eesti meistriks tulles edestas ta järgnevat 1923. a 17,5, 1928. a 4,5 ja 1931. a 4 minutiga.
Et kuni 1928. aastani peeti Eestis suusavõistlusi ainult lauskmaal, siis fikseeriti ka kiirusrekordeid.
Kõik kolm ametlikku meeste rekordit (5, 10 ja 25 km) kuulusid loomulikult Theodor Andressoni nimele.
Lausikult murdmaale
Rakvere ja Viljandi kõrval oli, nii üllatav, kui see ka pole, 1920. aastatel kolmas oluline suusakeskus Tapa. Kuigi Tapal ei olnud tippklassi kuuluvaid suusatajaid, korraldati seal suuri suusavõistlusi, millest tähelepanuväärseimad olid sõjaväelaste suusavõistlused 1927. ja 1928. aastal.
1928. a võistlused Tapal jäid Eestis ühtlasi viimasteks lauskmaal peetud suusavõistlusteks.
1929. aastal siirduti soomlaste eeskujul murdmaaradadele, mis meie sõitjatele tähendas harjumatuid tõuse ja laskumisi.
Esimesed võistlused murdmaarajal peeti Rakvere tammikus ja tegu oli Kaitseliidu esimeste esivõistlustega, millest võttis osa ka mitu nimekat Soome suusameest.
Juba esimestel laskumistel langes puuduliku sõiduoskusega mehi nagu loogu. Sellist suurt suuskade lõhkumist nagu Rakveres tollal rohkem ei mäletatagi.
1929. a Eesti meistrivõistlustel jäi uute radadega veel kohanemata Theodor Andresson 25 km sõidus ootamatult teiseks, kuid rakverlaste suusaau hoidis kõrgel Ludvig Noorhani meistritiitliga 10 km distantsil.
Ka tollal ei olnud mitte igal talvel küllalt lund ja nii jäid Eesti meistrivõistlused lumepuudusel 1925., 1927. ja 1930. aastal pidamata.
1930. a osales kaks Rakvere suusatajat - Theodor Andresson ja Artur Veborn - võistlustel Soomes.
Meie lihtsatel radadel hästi esinenud meestele käisid aga soomlaste rasked suusarajad üle jõu ja mõlemad mehed jätsid võistluse pooleli.
Nii lõppes eesti suusatajate esimene välisreis täieliku läbipõlemisega.
http://www.eok.ee/est/ Siit saab aga infot olümpiamängude kohta! Kas teadsite et esimesed Taliolüpiamängud olid 1924 Chamonix-sis
Siin on mõned näited, mis vanade suuskadega teha annab, kõik on tore, aga minu leitud suusk leiab väärika koha esiku seinal ja seda mitte nagina.
Lihvimistööd on juba tehtud, veel tuleb välja mõelda, see, kas suusk saab katteks laki, õli või üldse midagi muud.
Järgmiseks tahan uurida natuke soome kelgu kohta. Sellel kelgul on ka juba väärikas ajalugu. Nüüd sai see linnast keldrist ära toodud maale ja oleks vaja samuti natuke kõpitseda, siis saaks isegi sõitu sellega teha.
